25.08.2008

Eile sõitsime 14 tundi.. kaheksast kuni kell üheni öösel. Kilomeetreid tuli kokku 1100 :). Täna ärkasime kell seitsme- kaheksa vahel. Hommik oli külm, umbes samasugune kliima nagu Eestiski. Koristasime voodi ära ja hakkasime süüa tegema.. Tegime kohvi (gaasi peal) ja võileibu.. (õigemine tegi seda vist Viktor, sest mul oli tohutult külm) .. sõime kõhud ilusti täis ja teise päeva seiklused võisid alata. Poolas pidime veel natukene maad sõitma.. väikese peatuse tegime shelli tanklas, et klaasipesuvedelikku osta.. seal sai jällegi kinnitust see, et Poolakad oskavad tegelikult väga hästi vene keelt, aga nad lihtsalt ei taha seda rääkida. Tegelikult käisime me mitmes tanklas Poolas, aga kõiki lihtsalt ei mäleta, ja paljudes kohtades oli sama olukord, oli näha, et inimene oskab vene keelt, aga kiusu pärast ei rääkinud.. huvitav, kas neile on siis vene rahvusest inimesed rohkem vastumeelt kui eestlastele. No olgu, see selleks.. sõitsime aga edasi, kuni jõudsime Slovakkiani.. minu arvates on Slovakkia tohutult ilus ja armas väike riik.. selles riigis pidime sõitma vaid 100 km, sest täpselt nii palju oli selle läbimõõt pikkupidi.. Selles riigis oli esimene lühikene kiirteelõik. Slovakkia läbisime kiiresti.. järgmine oli Ungari.. Kuigi kallis Marit, reisiekspert, oli meid hoiatanud, et me läbi Budapesti mitte mingil juhul ei läheks, otsustasime siiski seda teed minna.. sest kaardi peal oli näidatud, et ümber Budapesti läheb ka kiirtee.. nii me siis kihutasime aga edasi( vahepeal tegime ka väikese peatuse, et suppi süüa.. seekord segasid meid väikesed sääsekesed, kes suurte gruppidena meie ümber tiirlesid) .. kuni.. eksisime ära.. Viktor läks politseinikelt tee küsima, ning selgus, et seda teed ei olnud veel olemaski.. seda nimelt veel ehitatakse.. (meil oli lihtsalt niivõrd uus teedekaart) . Nii me siis otsisime aga teed Budapesti.. Vähemalt sealt oleks kuidagi ikka välja pääsenud.. aega läks aga asja sai.. saime Budapesti sisse.. aga.. just tipptunnil..
kella 5-6 vahel.. see oli meie esimene pikem seisak pika aja jooksul.. ummik kestis oma 3 tundi... ja siis pääsesime jälle liikuma.. see seismine oli röövinud väga pika aja meie reisist.. niisiis sõitsime aga edasi.. kuni jõudsime Serbia piirini.. ja siis olime mõlemad nii räsitud, et otsustasime sinna ööseks jääda. Leidsime mingi tankla.. kuhu oli läinud ka mingi suur ekskursioonibuss, seega rahvast oli meeletult palju.. parkisime end tankla vaiksemasse ossa ja hakkasime voodit üles tegema, mis oli aga väga raske, sest rahvast liikus ikkagi palju.. kui lõpuks voodi tehtud saime, panime akendele kaasavõetud rätikud ette, et magades vähegi privaatsust oleks. Ja öö võis alata. Teise päevaga sõitsime läbi 900km ja magama saime keskööl.