28.08.2008

Ärkasime 7-8 vahel, sest mees sadamast oli öelnud, et laev väljub ka päeval kell 12. Niisiis, läksime linna, et piletiostupunkti üles leida. Eile õhtul nägin selles linnas esimest korda oma elus palmipuid.. no okei.. otsisime siis selle koha üles ja tuli välja, et laev läheb Küprosele vaid üks kord päevas ja see on keskööl. Olenemata sellest otsustasime piletid ära osta.. kui meile hakati juba pileteid andma.. tuli järsku kohale ülemus ja kutsus meid oma kabineti.. ilmselt nägi meis euroopallikke inimesi, keda tõmmata saab.Ta päris meilt aru, miks, kauaks jne me Küprosele läheme.. Kui olime kõik ära rääkinud(ka selle, et me tahame kreeka poolele minna), ütles ta, et Küprosele me võime saada, kuid siis hakkavad politseinikud meilt aru pärima, et kauaks me jääme, ja kus me ööbime.. ütles, et seda politseinikud ei usu, et me öösel autos magame ja üritas meile kolm tundi hotellipileteid pähe määrida.. (need maksid 1500krooni) Ta oli nimelt ka ühe hotelli omanik.. rääkis meil kolm tundi mingit plära, mis meid üldse ei huvitanud.. ning sealjuures ka hirmutas meid oma juttudega.. lõpuks Viktor ostis piletid ära, et me lihtsalt sealt ära saaksime. Ta oli oma arust nagu mingi jumal.. Kõik käisid ja teenindasid teda.. koristasid tema kontorit.. samal ajal kui me seal olime, mis oli minu arvates väga kummaline.. ja tõid talle erinevaid asju ja tegid kohvi jne.. Muide.. samal ajal kui ta teener ta kontorit tolmuimejaga tegi.. läks tolmuimeja kott katki ja terve tuba oli tolmu täis :D te oleksite pidanud nägema kui vihane see ülemus oli ja kuidas nad siis lõpuks kahekesi kontori koristamisega asjatasid :D Igatahes oli meil Viktoriga uskumatult hea meel, kui sealt kontorist välja saime.Pileteid me muide ei saanudki, ta ütles et tulge hiljem tagasi.. Läksime siis autosse.. Viktor vaatas mulle sügavale silma ja ütles... lähme tagasi.. ja see läks hinge.. rohkem kui midagi muud...sest see koht oli kohutav.. ja kuna Küprosel elab kohutavalt palju türklasi..olgugi, et Türgi poole peal, oletasime, et ka seal on samasugune kultuur ja elukorraldus... me lihtsalt tundsime, et ei suudaks seal elada..
niisiis mõtlesime, et läheme Vahemerre ujuma, enne kui tagasiteed alustame.. otsisime parkimisplatsi siit ja sealt, kuid lõpuks läksime ikkagi samasse linna tagasi, kus alguses olime. Tegime kiire supluse (nii 10minutit) ja panime ajama. Muide, Vahemeri on kohutavalt soolane.. kui veest välja tulime võisin juustest soola raputada.. Viktor käis korra vee all ja ta silmad hakkasid nii valutama, et terve supluse ajal ei näinud ta korralikult .. hakkasime siis tagasi sõitma.. ja me isegi ei söönud hommikust, sest tahtsime lihtsalt ära saada.. koju saada.. nii kaugel me vist ikkagi elada ei suudaks. Nende inimeste seas.. sellise kultuuri sees. Ja nii me siis sõitsimegi tuldud teed tagasi.. nüüd oli valge ja me nägime, et sõitsime tõesti mäe ääre peal ja 2km kõrgusel.. lõpuks olin ma mägedega harjunud ja lasin end lõdvaks.. me ju saame koju tagasi.. olime maganud kõigest 4 tundi, kuid sõitsime ikkagi edasi ja edasi...tagasi hakkasime sõitma kell 11,00. Ja ohsaa kus meil oli alles tuli takus.. Viktor tahtis küll piirini välja jõuda, kuid mina mõtlesin, et kuna Must Meri jäi meie teest umbes 20 km kaugusele ei tohiks sellist võimalust käest lasta , et käime ka sealt läbi.. niisiis jäime ühte kiirteeäärsesse parklasse vahetult enne Istanbuli magama, et hommikult Musta Mere ääres käia ja siis üle piiri sõita.Olime sõitnud kella üheteistkümnest hommikult kuni kella kolmeni öösel. Kuna teed olime juba ühe korra läbi sõitnud, siis oli minul kaardilugemine vähe kergem. Täna oli muide mu kalli õe Kati sünnipäev ka :) No olgu.. tänane päev lõppes kell kolm öösel. Ja meie õudused olid alles alanud.