Friday, October 31, 2008

29.08.2008

On kuuenda päeva hommik.. magasime jälle vähe.. sõitma hakkasime seitsme või kaheksa paiku.. seega saime jälle neli tundi magada kuskil. Viktor mõtles, et me ikkagi ei lähe Musta Mere äärde, et kiiremini üle piiri saada. Niisiis jäi meil sõita kuskil 300-400km ringis, et piirini jõuda. Me otsustasime , et tangime autot Bulgaarias, kuna seal on bensiin kaks korda odavam.Ja piirini jõudsime me kell 12. Õigemini mitte piirini vaid piirist 9km kaugusel asuvasse parklasse, kuhu meid saadeti, sest piir oli sinnamaani ja autosi hakati piiri jaoks sättima.. algul saadeti kõik parklasse ja siis pidid kõik vähehaaval rivvi liikuma.. Et asi veel piisavalt hull polnud, ei tahtnud me auto tihti käima minna.. niisiiis pidime pärispäris palju autosid endast ette laskma, sest auto ei läinud lihtsalt käima.. ja siis seleta seda korravalvuritele... no olgu.. kui lõpuks järjekorda jõudsime oletasime, et seisame seal kaua.. aga et nii kaua... nii.. seisime kõigepealt kaks tundi ära.. ja siis avastas Viktor, et bensiini ei jagu.. aga seal oli niimoodi, et kui rivis kellestki mööda hakkasid sõitma, saadeti sind kohe tagasi.. aga bensiinijaam oli tükkmaad edasi.. niisiis saadetigi meid tagasi kui tegelikult tankima tahtsime minna.. ja Viktor sõitis oma 2km lihtsalt vastassuunas, sest muidu poleks me bensiinijaamani saanud.. :D Jõudsime siis bensiinijaamani ja siis Viktor küsis kõigepealt nagu alati, et kas Visa kaardiga saab maksta.. ja mehed siis , et saab küll jah saab.. no olgu.. tankisime siis paagi täis, et enam probleeme ei tekiks ja siis ütlesid need mehed, et selle kaardiga ei saa maksta.. ja et jama veel vähe ei olnud.. ütlesid need mehed, et sõitke tagasi linna ja võtke raha välja.. aga nad ei usaldanud meid.. ja küsisid Viktori passi.. kui Viktor selle andis , siis küsisid nad ka minu oma.. teate...seal pidid mu närvid küll üles ütlema.. kes neid türklasi ikka teab.. väga vabalt oleks nad võinud endale need passid võtta... ja üle piiri ei oleks me kuidagi siis saanud. No sõitsime siis tagasi.. küsisime kõigepealt teed politseinikult.. tema jutust ei saanud Viktor midagi aru.. märka etemini mõistis Viktor aga tumma, kes meile selgelt tee kätte näitas .. võibolla saimegi tema jutust sellepärast paremini aru, et siis ei kuulnud seda häirivat Türgi keelt.. no kui linna üles leidsimegi, siis pangaautomaati oli suht võimatu leida. Pärast pikka otsimist leidsime ka selle ülesse.. võtsime siis raha välja ja hakkasime tagasi sõitma.. jätsime auto rivi alguse lähedal parklasse ja kõndisime siis kaks kilomeetrit.. sest enam küll vastassuunas sõita ei tahtnud.. maksime raha ära .. kusjuures nad üritasid meid veel tüssata.. ennem maksime ka raha, aga nemad tegid näo, nagu me polekski midagi maksnud. Igatahes Viktor maksis ainult nii palju kui pidi ja me saime oma passid tagasi.. üks nendest kahest mehest oli selle oma haisvasse püksitaskusse pistnud.. vuh! Kõndisime siis 2km tagasi ja istusime autosse ning tagasi olime jõudnud kella kaheks. No rivi pikkust arvestades võis uskuda, et oleme seal päris päris kaua. Arvestasime välja, et tunnis liikusime 400m.. mõelge siis ise kui kiiresti me liikusime. Ühe korra Viktor riskis ka ja sõitis natuke edasi,et ühesse vahesse end pressida. Aga see oli ka ainus kord, kui me üritasime riskida. Meie ees oli mingi perekond, kelle auto välja suri.. ja siis näidati meile, et minge edasi.. ja kui ta pärast meile järele jõudis.. läks ta mendile kaebama, umbes, et meie trügisime.. ja lõpuks lasti ta rivis ettepoole. muide.. kui möödatrügimine oligi, siis mööda said ainult rekkad ja türgi väiksed autod.. milline diskrimineerimine! Aaa.. ja ma unustasin öelda, miks oli see järjekord niivõrd pikk.. Nimelt 1. oli kuu lõpp. 2. oli nädalavahetus ja mis kõige peamine nimelt türklased käivad saksamaale tööle, nagu eestlased käivad soomes tööl.. ja enamus üle piiri ootavad autod olid saksamaa autod.. ja oioi kui uhked veel audi q7 jne.. niisiiis, olid enamus mingid nõmedad türklased, kes üle piiri tahtsid saada.. ja veel üks põhjus.. kontrollpunkte, mida läbima pidi, oli nimelt neli.. ja viimane , milles kontrolliti auto numbrit, oli ainult üks.. kui teisi majakesi oli ikka neli.. siis seal kontrollis ainult üks inimene kõiki autosid.. noo nii me siis seisime.. kui algul oli elu päris kohutav.. kellegagi ei saanud suhelda.. ümberringi ainult türklased ja 40kraadi päike lagipähe..




aga hiljem.. tuli meie taha üks küll türklane, aga ta kõneles ka saksa keelt.. minu meelest oli ta üldse sakslane , aga Viktor ütleb, et ta oli türklane.. ühesõnaga.. oli väga hea kuulda lõpuks mingit tuttavat keelt.. ja me saime isegi natuke aru ta jutust.. ja elu muutus põnevamaks :) kuna vahemaad, mida me tükk-tükihaaval läbisime olid väiksed lükkasime me autot , kuigi seda ei tohiks teha, sest meil on automaatkäigukastiga auto. Ja vahepeal ma jooksin ja:D päris põnev oli :P ees ja taga olid saksa keelt kõnelevad inimesed ja elu muutus kohe paremaks :) vahepeal käisin vaatamas kui pikk rivi on .. ja see aeg tundsin kohutavat igatsust Viktori vastu ja suurt kartust, et minuga midagi juhtub.. muide.. ma pidin rääkima, milline riik on Türgi.. Olenemata sellest, et Türklased ühed suured patrioodid on (lehvitasid oma lippu igal pool, lipud olid autode klaasi peale pandud jne) ei hoolitse nad absoluutselt oma riigi eest.. majad olid lagunenud.. inimesed magasid lageda taeva all.. ja mis kõige kohutavam.. emad annavad oma lastele kilekotitäis prügi ja näitavad, et viska see sinna.. puude alla.. niisiis olid kõik kõik teeääred prügi täis.. ja ega see eriti meeldiv polnud.. kõik, mis ebavajalik, lendas aknast välja.. on see siis normaalne?? no olgu.. tiksusime seal siis kuni kella 6ni.. ma sain natukenegi magada.. aga Viktor pidi kogu aeg üleval olema.. muide.. mida lähemal piirile me hakkasime jõudma.. seda rohkem hakati piibitama.. lihtsalt, et igavusest hulluks ei läheks.. ja siis piibitati kuni jõuti kontrollpunktideni välja .. ja kuni saadi üle piiri.. muide ühe kontrollpunkti juures hakkas üks mees karjuma , et tal on pomm ja siis nägime kähmlust.. :) see sakslane pakkus meile kogu aeg seltsi.. üldse oli ta lahe mees :) no.. kell 6 saime siis üle piiri lõpuks.. pärast 16 tundi seismist.. 16 tundi.. .. to be continiued...

1 comment:

triin said...

grete sul on väga hea mälu:)
nt prantsusmaal on ka majad lagunenud, sest neid ei huvita väline ilu vms:)